Terve oma vahetusaasta kirjutasin üles igasuguseid fakte ja avastusi, mis võrreldes Eestiga erinev oli või silma paistis. Kindlasti ei käi need nüüd terve Ameerika kohta, aga siit nad tulevad (hoiatus: väga unorganized):
- Läbi aasta on iga päev täpselt sama tunniplaan.
- Koolis on hindamissüsteem protsentides.
- Alla 70% oled n-ö läbi kukkunud.
- Omavahel räägitakse A, B, C'des.
- Kui tunnis alati tööd teed, siis koduseid töid ei teki (vähemalt minu tunniplaaniga).
- Juba üritamise eest saad õpetaja silmis boonuspunkte.
- Lõuna on eraldi tund.
- Vahetunnid on 5 minutit pikad.
- Õpetajad on nagu sõbrad, kuid suhtutakse austavalt - kutsutakse Mr ja Mrs.
- Tunnis kaldutakse teemast palju kõrvale (näiteks arutletakse õpetaja suhteprobleemide üle).
- Küsitakse palju arvamust ja arutatakse palju.
- Valesid vastuseid on vähe.
- Õpitut seostatakse reaalse eluga ja selgitatakse, kus midagi vaja läheb.
- Keele tunnis on suur osa ka kultuuri õppimisel.
- Tahvlid on valged ja markeritega. Selliseid rohelisi klassikalisi tahvleid minu koolis ei eksisteeri.
- Igas klassis on selline laualambi moodi vigur, mille valguse alla pandud asjad ilmuvad tahvlile. Näevad välja palju lihtsamad, kui need mida Eesti koolides kasutatakse.
- Koridorides tohib tunni ajal olla ainult õpetaja antud loaga, mis on paberkujul.
- Isegi restroom'i saab kaasa tavaliselt mingisuguse teatepulgataolise asja.
- Õpetajate palk sõltub klassi läbinud õpilaste arvust (väidetavalt).
- Kaks varianti - kas tunnis pole mitte midagi teha või on tempo nii kiire, et ei jõua kaasa teha. Vahepealset ei ole.
- Ühtegi õpikut ise kaasas kandma ei pea - kui vaja, on need klassides olemas.
- Õpikud on väga-väga paksud. Lehekülgi on tuhandetes.
- Selliseid tavalisi vihikuid, nagu Eestis kasutatakse, ei näinud mina kellelgi. Need on üldiselt kaustikud A4 formaadis.
- Hästi palju kasutatakse mappe (neid rõngastega), mis siis ainete kaupa ära jaotatakse ja tühju vihikulehti täis pannakse.
- Õpitakse vanematele. Neile saadetakse ka iga kolme-nelja nädala tagant ülevaade puuduvatest töödest ja muudest muredest. Noored ise oma hinnete vastu väga huvi ei tunnegi ja nendega kursis ei olda.
- Hinnatud töid õpetajad üldiselt tagasi ei anna ja oma vigu ei näe.
- Tööd on enamasti valikvastustega (3-5 varianti).
- Tööde hindamiseks on olemas eraldi seade, mis vastustelehed sisse skänneerib.
- Üldiselt tehakse palju töid ja projekte. Tavaliselt kogunebki ühte ainesse kuue nädala jooksul umbes 5-10 hinnet.
- Igale õpilasele antakse kooli poolt kaart oma nime ja pildiga (school's ID- nagu õpilaspilet). Sellel on ka number, mis on vajalik näiteks internetti pääsuks, cafeteria'st söögi ostmiseks vms.
- Õppeaasta on jaotatud kaheks semestriks, mis on mõlemad omakorda kolm kuuenädalapikkust perioodi.
- Iga kuuenädalase perioodi viimane päev on poole võrra lühem.
- Külmapühasid ei ole. On jääkatte teel, mis lihtsalt ei võimalda kooli minna. Seda aga esineb harva.
- Kui juhtub, et halva ilma tõttu ühtegi koolipäeva ära ei jää, tehakse vabaks hoopis kaks päeva kevadel, sest need on juba kooliaasta sisse arvestatud.
- Kooli wifi töötab vaid vähestel lehekülgedel.
- Sotsiaalmeedia on enamasti blokeeritud (kasutada saab vaid Twitter'it, sest seal on õppejõul kontod, millega edastatakse õppetööga seonduv info õpilasteni).
- Arvuteid saab kasutada mitmel erineval viisil: raamatukogus, arvutiklassides ,,mac klassides" või läpakates, mida transporditakse veerevate metallkastidega kuhu vaja (kaste kutsutakse ,,cows". Kusjuures iga kastil on ka lehmanimi, millega neid siis eristatakse).
- Riietumiseks on teatud reeglid, millest tuleb kinni pidada (nt roppusega särgid, lohvakad püksid, paljad õlad, sõrmeotsteni püksid/kleidid/seelikud on keelatud).
- Tegelikult sellesse nii rangelt ei suhtuta, kuid aeg-ajalt peab ikka mõni koju minema.
- Asendusõpetajaks võib tulla ükskõik kes ja ei pea olema kooli töötaja.
- Paberit raisatakse tohutult.
- Õpilased ei pööra tunnis tähelepanu, on lärmakad ja lapsikud.
- Tunnis on lubatud süüa ja enamasti ka telefonis olla.
- Koolibussid on väga ebamugavad ja kitsad
- Iga päev teise tunni ajal loetakse riigi- ja osariigivannet ning kantakse ette ka päeva uudised/teated.
- Koolikell sounds like: bling bling bling bling.
- Aktuseid ei ole.
- Koolist päeva jooksul ilma loata lahkuda ei ole lubatud.
- Puudutakse väga vähe, kui üldse.
- SEST kui aasta peale on üle kahe päeva puudutud, tuleb teha igas aines eksam (nii ka mina).
- Tunniplaan on igal ühel individuaalne ja selle paneb paika arvuti (juba 6 kuud enne õppeaasta algust).
- Ette on antud mingid tunnid, mida kindlasti vaja võtta on (credits). Seda mõjutavad ka edasisted plaanid college'i osas.
- Igal õpilasel on counselor, kellega saab arutada tunniplaani muutmist ja muidu igasuguseid muresid, kui vaja (kokku on neid kooli peale ~5).
- Peale tunde on igasugused tunnivälised klubid ja tegemised, millest saab osa võtta.
- SCHOOLSPIRIT.
- Huvid ja hobid on üliolulised.
- Sporditiimidesse on raske sisse saada. Loevad ka hinded.
- Oma kool on nagu teine pere, kus igaühte toetatakse, tunnustatakse ja võistlustel käiakse võimalusel alati kaasa elamas.
- Kooliballid on big deal. Kulutatakse sadu ja isegi tuhandeid dollareid.
- Minust pikemaid tüdrukuid on väga vähe (mehhiklased).
- Enamusel on pruunid silmad.
- Koolis võib kuulda erinevaid keeli - väga multikultuurne.
- Selliseid punte, nagu filmides, ei ole (näiteks ülbed jalgpallurid või roosasse riietatud tüdrukud.)
- Koolikiusamine tundub olevat suur probleem. Igatahes on ennetustööd koolipoolt maksimaalsed.
- Drama, drama, drama. Jutud levivad ka siis, kui ise midagi ei räägi.
- Kõigil on Twitter ja Snapchat. Facebook'i väga ei kasutata (,,for old people").
- Üks püha teise püha otsas.
- Pühasid ja üldse igasuguseid üritusi tähistatakse suurelt. Dekoratsioonid, kaunistused, söögid ja kostüümid.
- Tervislik, värske või orgaaniline toit on väga kallis (näiteks puuviljade eest tuleb tasuda pea 3 korda rohkem kui Eestis).
- Tehislik maitse.
- Pakendid. Kõik mis võimalik, on ära pakendatud. Hästi palju on selliseid pisikestesse kogustesse jaotatud asju (nt krõpsud, kommid ja näksid endaga kaasa võtmiseks).
- Ka puuvilju müüakse tükeldatult ja karbis.
- Kõik söögid tekitavad sõltuvust.
- Palju värvaineid jms.
- Hooajad. Näiteks söökidele (,,Kanasalatit sööb meie pere ainult kevadel!") ja spordialadele.
- Trenni tehakse ka hooajale vastavalt. Talvel näiteks minu host õel võrkpalli ei olnudki. N-ö puhkeperiood.
- Riietuse osas ei hoolita nii palju kui Euroopas.
- Oluline on mugavus.
- Julgetakse erineda.
- Toasussid ei ole ainult TOA sussid.
- Kõrged sokid ja sandaalid ei ole probleem.
- Värvide kokku sobitamisest on oma arusaam.
- Ise nad kusjuures arvavad, et on teiste maailmajagudega võrreldes moega mitme aastaga ees.
- Teismelise stardipakett: American eagle'i teksad, kirju mustriga retuusid, erinevad sokid, palju ürituste T-särke, eyeliner, Jansport'i koolikott, suvaline fliis Walmart'ist või isegi tekk, mida endaga koolis kaasas vedada.
- Üldiselt kuulatakse palju räpile sarnast genre'i ja klubimuusikat. Veidi oli ka country't.
- Linnulaul on ,,annoying".
- Pildid Eestist mõjuvad eksootilisena.
- Ei saada aru, mis mõte on suusatamisel laugel maal.
- Teenused on kallid.
- Komme maksta tip'i.
- Kuhugi helistades vastab üldjuhul automaatvastaja, kes teeb kindlaks, miks sa helistad, et sind õige inimese juurde suunata.
- Vanemad hoiavad vati sees ja organiseerivad kõik ise ära.
- Lastelt oodatakse vähe.
- Noored ise vabadusest puudust ei tunne.
- Samas on kõik pered hästi ühtsed ja kokkuhoidvad.
- Kui sul on boyfriend või girlfriend siis oled samamoodi ka tema pere liige. Võetakse kohe omaks.
- Inimestega on lihtsam suhelda. Hästi soojad.
- Väga avatud, positiivsed ja sõbraliku suhtumisega. Esmamuljel pealiskaudsed.
- Komplimendid võõrastele on normaalne.
- Häid sõpru on raske leida.
- Kõik noored käivad tööl. Tavaliselt kiirtoidurestoranis.
- Juhiload saadakse kätte tavaliselt juba 16-aastaselt.
- Jala käimine on vaestele.
- Pere peale üks jalgratas- see ka katki.
- Tänavad on autodest pungil ja kõndima sinna väga ei mahukski. Isegi kui mahuks, ei oleks kuhugi minna, sest kõikidesse kohtadesse viib kiirtee.
- Kooli ümbruses on schoolzone, mis nõuab juhtidelt erilist tähelepanelikkust ja aeglasemat sõitu.
- Ülekäigurajad puuduvad (ainult kesklinnas). Schoolzone's ollakse lihtsalt sellises stardipositsioonis (tähelepanu, valmisolla...) ja oodatakse, et keegi laseb üle tee joosta (LÄKS!). Näeb hästi naljakas välja tho.
- Tänavad on vahel liigagi tehislikult korras ja hoitud. Umbrohtu ei näe.
- Suured USA lipud isegi suvaliste kiirtoidu restoranide ees.
- Väga patriootlik rahvas. Nii armas tegelikult.
- (Texas eriti).
Kui midagi veel meenub, siis lisan hiljem.
Peace out.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar