111

Terve oma vahetusaasta kirjutasin üles igasuguseid fakte ja avastusi, mis võrreldes Eestiga erinev oli või silma paistis. Kindlasti ei käi need nüüd terve Ameerika kohta, aga siit nad tulevad (hoiatus: väga unorganized):

1. Läbi aasta on iga päev täpselt sama tunniplaan.
2. Koolis on hindamissüsteem protsentides.
3. Alla 70% oled n-ö läbi kukkunud.
4. Omavahel räägitakse A, B, C'des.
5. Kui tunnis alati tööd teed, siis koduseid töid ei teki (vähemalt minu tunniplaaniga).
6. Juba üritamise eest saad õpetaja silmis boonuspunkte.
7. Lõuna on eraldi tund.
8. Vahetunnid on 5 minutit pikad.
9. Õpetajad on nagu sõbrad, kuid suhtutakse austavalt - kutsutakse Mr ja Mrs.
10. Tunnis kaldutakse teemast palju kõrvale (näiteks arutletakse õpetaja suhteprobleemide üle).
11. Küsitakse palju arvamust ja arutatakse palju.
12. Valesid vastuseid on vähe.
13. Õpitut seostatakse reaalse eluga ja selgitatakse, kus midagi vaja läheb.
14. Keele tunnis on suur osa ka kultuuri õppimisel.
15. Tahvlid on valged ja markeritega. Selliseid rohelisi klassikalisi tahvleid minu koolis ei eksisteeri.
16. Igas klassis on selline laualambi moodi vigur, mille valguse alla pandud asjad ilmuvad tahvlile. Näevad välja palju lihtsamad, kui need mida Eesti koolides kasutatakse.
17. Koridorides tohib tunni ajal olla ainult õpetaja antud loaga, mis on paberkujul.
18. Isegi restroom'i saab kaasa tavaliselt mingisuguse teatepulgataolise asja.
19. Õpetajate palk sõltub klassi läbinud õpilaste arvust (väidetavalt).
20. Kaks varianti - kas tunnis pole mitte midagi teha või on tempo nii kiire, et ei jõua kaasa teha. Vahepealset ei ole.
21. Ühtegi õpikut ise kaasas kandma ei pea - kui vaja, on need klassides olemas.
22. Õpikud on väga-väga paksud. Lehekülgi on tuhandetes.
23. Selliseid tavalisi vihikuid, nagu Eestis kasutatakse, ei näinud mina kellelgi. Need on üldiselt kaustikud A4 formaadis.
24. Hästi palju kasutatakse mappe (neid rõngastega), mis siis ainete kaupa ära jaotatakse ja tühju vihikulehti täis pannakse.
25. Õpitakse vanematele. Neile saadetakse ka iga kolme-nelja nädala tagant ülevaade puuduvatest töödest ja muudest muredest. Noored ise oma hinnete vastu väga huvi ei tunnegi ja nendega kursis ei olda.
26. Hinnatud töid õpetajad üldiselt tagasi ei anna ja oma vigu ei näe.
27. Tööd on enamasti valikvastustega (3-5 varianti).
28. Tööde hindamiseks on olemas eraldi seade, mis vastustelehed sisse skänneerib.
29. Üldiselt tehakse palju töid ja projekte. Tavaliselt kogunebki ühte ainesse kuue nädala jooksul umbes 5-10 hinnet.
30. Igale õpilasele antakse kooli poolt kaart oma nime ja pildiga (school's ID- nagu õpilaspilet). Sellel on ka number, mis on vajalik näiteks internetti pääsuks, cafeteria'st söögi ostmiseks vms.
31. Õppeaasta on jaotatud kaheks semestriks, mis on mõlemad omakorda kolm kuuenädalapikkust perioodi.
32. Iga kuuenädalase perioodi viimane päev on poole võrra lühem.
33. Külmapühasid ei ole. On jääkatte teel, mis lihtsalt ei võimalda kooli minna. Seda aga esineb harva.
34. Kui juhtub, et halva ilma tõttu ühtegi koolipäeva ära ei jää, tehakse vabaks hoopis kaks päeva kevadel, sest need on juba kooliaasta sisse arvestatud.
35. Kooli wifi töötab vaid vähestel lehekülgedel.
36. Sotsiaalmeedia on enamasti blokeeritud (kasutada saab vaid Twitter'it, sest seal on õppejõul kontod, millega edastatakse õppetööga seonduv info õpilasteni).
37. Arvuteid saab kasutada mitmel erineval viisil: raamatukogus, arvutiklassides ,,mac klassides" või läpakates, mida transporditakse veerevate metallkastidega kuhu vaja (kaste kutsutakse ,,cows". Kusjuures iga kastil on ka lehmanimi, millega neid siis eristatakse).
38. Riietumiseks on teatud reeglid, millest tuleb kinni pidada (nt roppusega särgid, lohvakad püksid, paljad õlad, sõrmeotsteni püksid/kleidid/seelikud on keelatud).
39. Tegelikult sellesse nii rangelt ei suhtuta, kuid aeg-ajalt peab ikka mõni koju minema.
40. Asendusõpetajaks võib tulla ükskõik kes ja ei pea olema kooli töötaja.
41. Paberit raisatakse tohutult.
42. Õpilased ei pööra tunnis tähelepanu, on lärmakad ja lapsikud.
43. Tunnis on lubatud süüa ja enamasti ka telefonis olla.
44. Koolibussid on väga ebamugavad ja kitsad
45. Iga päev teise tunni ajal loetakse riigi- ja osariigivannet ning kantakse ette ka päeva uudised/teated.
46. Koolikell sounds like: bling bling bling bling.
47. Aktuseid ei ole.
48. Koolist päeva jooksul ilma loata lahkuda ei ole lubatud.
49. Puudutakse väga vähe, kui üldse.
50. SEST kui aasta peale on üle kahe päeva puudutud, tuleb teha igas aines eksam (nii ka mina).
51. Tunniplaan on igal ühel individuaalne ja selle paneb paika arvuti (juba 6 kuud enne õppeaasta algust).
52. Ette on antud mingid tunnid, mida kindlasti vaja võtta on (credits). Seda mõjutavad ka edasisted plaanid college'i osas.
53. Igal õpilasel on counselor, kellega saab arutada tunniplaani muutmist ja muidu igasuguseid muresid, kui vaja (kokku on neid kooli peale ~5).
54. Peale tunde on igasugused tunnivälised klubid ja tegemised, millest saab osa võtta.
55. SCHOOLSPIRIT.
56. Huvid ja hobid on üliolulised.
57. Sporditiimidesse on raske sisse saada. Loevad ka hinded.
58. Oma kool on nagu teine pere, kus igaühte toetatakse, tunnustatakse ja võistlustel käiakse võimalusel alati kaasa elamas.
59. Kooliballid on big deal. Kulutatakse sadu ja isegi tuhandeid dollareid.
60. Minust pikemaid tüdrukuid on väga vähe (mehhiklased).
61. Enamusel on pruunid silmad.
62. Koolis võib kuulda erinevaid keeli - väga multikultuurne.
63. Selliseid punte, nagu filmides, ei ole (näiteks ülbed jalgpallurid või roosasse riietatud tüdrukud.)
64. Koolikiusamine tundub olevat suur probleem. Igatahes on ennetustööd koolipoolt maksimaalsed.
65. Drama, drama, drama. Jutud levivad ka siis, kui ise midagi ei räägi.
66. Kõigil on Twitter ja Snapchat. Facebook'i väga ei kasutata (,,for old people").
67. Üks püha teise püha otsas.
68. Pühasid ja üldse igasuguseid üritusi tähistatakse suurelt. Dekoratsioonid, kaunistused, söögid ja kostüümid.
69. Tervislik, värske või orgaaniline toit on väga kallis (näiteks puuviljade eest tuleb tasuda pea 3 korda rohkem kui Eestis).
70. Tehislik maitse.
71. Pakendid. Kõik mis võimalik, on ära pakendatud. Hästi palju on selliseid pisikestesse kogustesse jaotatud asju (nt krõpsud, kommid ja näksid endaga kaasa võtmiseks).
72. Ka puuvilju müüakse tükeldatult ja karbis.
73. Kõik söögid tekitavad sõltuvust.
74. Palju värvaineid jms.
75. Hooajad. Näiteks söökidele (,,Kanasalatit sööb meie pere ainult kevadel!") ja spordialadele.
76. Trenni tehakse ka hooajale vastavalt. Talvel näiteks minu host õel võrkpalli ei olnudki. N-ö puhkeperiood.
77. Riietuse osas ei hoolita nii palju kui Euroopas.
78. Oluline on mugavus.
79. Julgetakse erineda.
80. Toasussid ei ole ainult TOA sussid.
81. Kõrged sokid ja sandaalid ei ole probleem.
82. Värvide kokku sobitamisest on oma arusaam.
83. Ise nad kusjuures arvavad, et on teiste maailmajagudega võrreldes moega mitme aastaga ees.
84. Teismelise stardipakett: American eagle'i teksad, kirju mustriga retuusid, erinevad sokid, palju ürituste T-särke, eyeliner, Jansport'i koolikott, suvaline fliis Walmart'ist või isegi tekk, mida endaga koolis kaasas vedada.
85. Üldiselt kuulatakse palju räpile sarnast genre'i ja klubimuusikat. Veidi oli ka country't. 
86. Linnulaul on ,,annoying".
87. Pildid Eestist mõjuvad eksootilisena.
88. Ei saada aru, mis mõte on suusatamisel laugel maal.
89. Teenused on kallid.
90. Komme maksta tip'i.
91. Kuhugi helistades vastab üldjuhul automaatvastaja, kes teeb kindlaks, miks sa helistad, et sind õige inimese juurde suunata.
92. Vanemad hoiavad vati sees ja organiseerivad kõik ise ära.
93. Lastelt oodatakse vähe.
94. Noored ise vabadusest puudust ei tunne.
95. Samas on kõik pered hästi ühtsed ja kokkuhoidvad.
96. Kui sul on boyfriend või girlfriend siis oled samamoodi ka tema pere liige. Võetakse kohe omaks.
97. Inimestega on lihtsam suhelda. Hästi soojad.
98. Väga avatud, positiivsed ja sõbraliku suhtumisega. Esmamuljel pealiskaudsed.
99. Komplimendid võõrastele on normaalne.
100. Häid sõpru on raske leida.
101. Kõik noored käivad tööl. Tavaliselt kiirtoidurestoranis.
102. Juhiload saadakse kätte tavaliselt juba 16-aastaselt.
103. Jala käimine on vaestele.
104. Pere peale üks jalgratas- see ka katki.
105. Tänavad on autodest pungil ja kõndima sinna väga ei mahukski. Isegi kui mahuks, ei oleks kuhugi minna, sest kõikidesse kohtadesse viib kiirtee.
106. Kooli ümbruses on schoolzone, mis nõuab juhtidelt erilist tähelepanelikkust ja aeglasemat sõitu.
107. Ülekäigurajad puuduvad (ainult kesklinnas). Schoolzone's ollakse lihtsalt sellises stardipositsioonis (tähelepanu, valmisolla...) ja oodatakse, et keegi laseb üle tee joosta (LÄKS!). Näeb hästi naljakas välja tho.
108. Tänavad on vahel liigagi tehislikult korras ja hoitud. Umbrohtu ei näe.
109. Suured USA lipud isegi suvaliste kiirtoidu restoranide ees.
110. Väga patriootlik rahvas. Nii armas tegelikult.
111. (Texas eriti).

Kui midagi veel meenub, siis lisan hiljem.

Peace out.