...ühtlasi tuntud ka kui eelvimane kuu vahetusaastast. Juba neljakümne päeva pärast olen tagasi Eestis. Ei oskagi midagi arvata sellest. Natukene nõme on, et see ajaga tekkinud suveniiride nimekiri kuklas istub.
Sel korral alustan hoopis millegi muuga. Nimelt kandideerisin paar kuud tagasi Eesti blogiauhindadele ja juhtus nii, et olen nüüd teises voorus, kus hääletaja rollis on rahvas.
Blogid on välja toodud ilusti teemade kaupa ja igast valdkonnast saab valida ainult parima. Nimekirjas on hästi palju tublisid blogijaid ja tasub kindlasti pilk peale visata - ehk tuleb mõni tuttav ette. Kõige lõpus on ka eraldi kast aasta üllatajale, uustulnukale ja sellele kõige lemmikumale. Oleksin väga-väga tänulik, kui ka Sina, lugeja, mulle oma poolthääle annaksid. Samuti on kasu jagamisest. Hääletus on avatud mai lõpuni.
Anna oma hääl siin: EBA hääletus
NB: Igalt IP aadressilt saab hääletada vaid ühe korra (kirja läheb neist viimne).
Aga nüüd möödunud kuu kokkuvõtte juurde:
Keel
Üha enam näen inimeste üllatunud nägusid, kui teatan, et olen pärit hoopis teisest maailma otsast ja emakeelena räägin eesti keelt. Üks hea näide prom'il käigust, kui meiega veetis kogu õhtu tüdruk, kes mind varem ei tundnud. Alles hiljem peolt koju sõites, kui raadiot kuulates Jennie Eesti muusika kohta küsis, avastas ta, et ma ei ole kohalik. Ka need esimeste kuude oh-su-inglise-keel-on-nii-hea-kommentaarid on ära kadunud.
,,Parim kompliment on selle mitte saamine.'' -Keeletark Kätrin 2016
Olen alati öelnud, et kuu aja jooksul pole midagi märkimisväärset juhtunud ja arenguruumi endiselt jagub. Nüüd aga on möödas tervelt üheksa kuud ja võin täiesti ausalt öelda, et ma ei ole kunagi varem oma inglise keele oskusega nii rahul olnud. Aasta alguses oli muidugi jube raske, aga praegu suhtlen igal teemal täiesti vabalt ja absoluutselt kõik, mis vaja, saan ära räägitud. Vigu siiski on - palju - aga vähemalt ise kuulen neid ning (low key) ega ameeriklaste enda grammatika ka just perfektne pole.
Paar päeva tagasi jutustasin erinevate keelte teemal isaga köögi laua taga ja ühel hetkel ütles ta: ,,You sound pretty fluent''. Hiljem ei saanud ma seda lauset enam oma peast välja ja tekkis küsimus, et mis siis kui tal on õigus ja mu inglise keel ongi fluent (tõesti ei leidnud sellele head eestikeelset vastet). Mäletan veel kui lugesin erinevaid artikleid internetis teemadel kui kiirelt ja kuidas seda saavutada. Uurisin teiste edulugusid ja olin neis nii kinni, et ise jäin pimedaks.
Internet tõttab jälle appi: 5 signs that you speak a foreign language fluently.
Sõbrad
Viimased postitused on kindlasti juba selle teema katnud ja pikalt jutustada ei ole vaja. Isegi kui pidevalt igasugused probleemid ja segadused on, hakkan neist kindlasti Eestis puudust tundma. Kõige rohkem kardangi praegu seda filtrit, mis üle piiri minnes mõne hea sõbra välja sõelub. Või kas üldse kellegagi suhtlema jään? Alles on ainult kümme koolipäeva ja usun, et juba nendegi lõppedes jääb suurem osa suhetest katki. Kahju.
Samas, nagu viimastel kuudel ikka vahetusõpilastel kombeks, olen ka mina hakanud üha enam ennast kurssi viima Eesti eluga ja see on tagasi toonud nii keele kui ka sõbrad, kellega kohe tagasi minnes plaane saan hakata teostama ning see aitab kindlasti eluga edasi minna.
Minu prognoos ongi hetkel selline, et suhtlema jään ainult pere ja teiste vahetusõpilastega. Eks siis näis, kes suve lõpuks püsima on jäänud.
Tulevik
Udusem kui varem.
Muusikat ka (nagu kombeks):
No comments. Las see laul laulab ise enda eest:
Järgmine on kindlasti üks neist lugudest, mis vahetusaastat meenutama hakkab:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar