Neljapäev, 12. mai 2016

Emadepäev USA moodi

5.5.16 neljapäev

Koolis midagi põnevat ei juhtunud. Igav ühest klassist teise istumine.
Õhtul kutsus ema mind oma õega trenni kaasa (POUND). See on siin mingi uus populaarsust koguv workout. Hästi vinge mu meelest.
Telefoni jätsin koju ja seega ühtegi pilti ei ole. Muidu oli hästi mõnus saal: kaks kõrvutiolevat garaažiboksi üheks treeningruumiks ehitatud ja mõlema ukse asemel olid võrgud, et õhk läbi käiks. Päikseloojangut nägi ka.

6.5.16 reede

Tantsu klassis alustasime uue stiiliga, milleks on salsa/jazz. Paljud Mehhiko päritoluga tüdrukud olid pettunud, kui treener kava ette näitas. Loodeti vist midagi ägedamat.
Koju jõudes juhtusin vestlema Eesti sõpradega, kes parasjagu saunapidu pidasid. Rääkisime peaaegu kaks tundi. Tore oli näha neid üle nii pika aja. Sain aru kui palju ma ikka igatsenud olen mõnda neist.
Hiljem tulid meie poole Syd ja Mathew ning ema täitis oma lubaduse meid peale rasket testide nädalat Orange Leaf'i viia.



7.5.16 laupäev

Päev algas blogi kirjutamisega.
Kell kolm oli Audrey'l võrkpall ja õhtul läksime kõik koos Mehhiko restorani pühapäevast emadepäeva tähistama. Sinna olid tulnud ka vanavanemad ja Larisa' õe pere.
Enne lauda istumist pidime jälle mitukümmend minutit ootama ja selle aja jooksul tegid kõik perepilte ja selfisid oma emaga. Arva, keda kordagi ühele pildile ei kutsutud? Ma olen ju ainult vahetusõpilane...



Jepp, see sama koht, kus me juba mitu korda käinud oleme.


Ja lemmiksalat:


Ülejäänud õhtu möödus okeilt, kui välja arvata, et Sydney ja ta kutt mu sõprade (eriti Chris'i) üle naersid ja õed sellega loomulikult kaasa läksid. Üldse nii vastik tunne jäi ja ma ei tea isegi, miks see mulle nii korda läks.
Koju minnes vedelesime õdedega niisama ülemise korruse elutoas: Adrienne mängis Wii'd ja me Audrey'ga vaatasime Youtube'st videoid.

8.5.16 pühapäev

Üles ärkasin ema kriiskamise peale. Nimelt oli ta löödud sellest, et me talle emadepäevaks midagi teinud ei olnud ja kõik ta sõbrad juba postitasid Facebook'i pilte hommikustest üllatustest. Mina ennast puudutatuna ei tundnud - oma viga, et mind pereliikmena ei võta.
Seepeale kutsus ta meile järgi vanavanemad, et ta rahus oma päeva nautida saaks ja meile süütunne tekitada.
Audrey ja Adrienne olid aga ilma minu teadmata teinud talle kaardi ja selle enne lahkumist lauale jätnud. Autosse istudes saime telefonikõne emalt, et ta oli selle üles leidnud. Nuturalli.
Teadsin, et leian sellest pildi ka Facebook'ist ja täpselt nii oligi. USAkad noh: kõik riputatakse netti üles.
Vanavanemate juures mitte midagi teha ei olnud ja päev venis jube aeglaselt.
Õhtul läksin vanaemaga poodi, et ma omale prom'iks kleidi juurde ehted leida. Juhtus aga nii, et seal midagi ei müüdud ja Audrey sai omale hoopis paar särki.
Umbes kaheksa paiku tuli meile ema järgi ja andsime talle üle meie enda tehtud küpsised, mida mina veel päev otsa küpsetasin (Audrey ja Adrienne tegid taigna). Aitähi asemel saime aga emotsioonitu kommentaari, et ta ei või endale ju praegu midagi nii magusat ja ebatervislikku lubada.
Kokkuvõtvalt möödus emadepäev väga pingeliselt ja mul on sellest seebikast siin ausaltöeldes juba küll kõrini.

Ilusat emadepäeva tagant järgi kõikidele emadele! Eriti selle jõmpsika omale:


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar