Keskmine koolipäev.
Peale kooli korjasime peale Adrienne' sõbrad, et veel korra tema sünnipäeva tähistada. Kuna üks koht jäi üle, siis Audrey võttis ka oma sõbranna kaasa.
Kõigepealt läksime koju ning vahetasime kiirelt riided. Peale seda sõitsime mõnikümmend minutit Paramore'i kuulates (üldse ei lähe peale selline muusika no, aga kuna see oli Adrienne' üritus, siis ei vingunud).
Lõpuks siis jõudsime kohta nimega Secret Chambers. Ehk tead seda laadi mänge, kus pead ruumist välja saamiseks igasuguseid vihjeid leidma ja koode murdma (näiteks "Can You Escape?" - eestlase leiutis kusjuures). See koht, kus me käisime oli sama põhimõttega, aga ainult piiratud aeg ja in real life.
Olime siis niiöelda piraadi laevas lukus ja meile oli antud täpselt üks tund sealt välja pääsemiseks. Vahepeal käis ka üks piraat (ta nimi oli ka Adrienne btw) ukse taga ja andis vihjeid, kui talle midagi vastu andsime (antud juhul siis mündid).
Kokku oli meid selles ruumis 8 ja mina oma organiseeritusega nii väga kaugele ei jõudnud. Kõik lukud ja karbid olid suvaliselt laiali. Siiski saime välja täpselt kolm minutit enne aja lõppemist.
Kokkuvõttes oli ülivinge, aga nagu ema ka mult pärast küsis, siis oleksin pigem väiksema grupiga või hoopis üksi seda teha tahtnud.
Kokku oli meid selles ruumis 8 ja mina oma organiseeritusega nii väga kaugele ei jõudnud. Kõik lukud ja karbid olid suvaliselt laiali. Siiski saime välja täpselt kolm minutit enne aja lõppemist.
Kokkuvõttes oli ülivinge, aga nagu ema ka mult pärast küsis, siis oleksin pigem väiksema grupiga või hoopis üksi seda teha tahtnud.
(Quality alert! See töötaja ikka ei jaganud seda pildistamis värki.)
Peale seda oli plaan minna restorani Adrienne' valikul. Selleks osutus Olive Garden, mis mulle tohutult meeldib (Itaalia restoran). Dinggg: uus lemmik.
Kuna rahvast oli palju - reede õhtu ikkagi - siis pidime peaaegu terve tunni ootama, aga see oli ootamist väärt.
Koju jõudes olin suhteliselt läbi omadega ja chill'isin vaikselt oma toas kella kaheni, kuni ära vajusin.
13.2.16 laupäev
Ärkasin üllatavalt hilja (11am) ja kuna mingeid plaane ei olnud siis veeretasin ennast niisama mööda maja ringi, kuni ema välja pakkus, et koos õue jooksma minna. Võtsin pakkumise vastu ja juba mõned minutid hiljem avastasingi ennast järve äärest.
Tegime rahulikult, sest plaan oli ümber järve üks tiir teha (6 miles - peaaegu 10km). Jagasime täpselt kõndimisega pooleks, kuigi lõpetuseks ikka otsustasime paar kiiremat liigutust teha.
Ja midagi ema Facebook'i seinalt:
14.2.16 pühapäev
Jälle samasugune hommik. Sõin ja sättisin ennast teleka ette, et paar osa oma lemmiksaatest vaadata ("Fixer Upper").
Olen vist päris USAkaks muutunud.
15.2.16 esmaspäev
Ärkasin liiga vara, sest arvasin, et me lahkume kell 8, aga tuli välja, et hoopis 45 minutit hiljem. Nii väsinud sellest igaõhtusest prognoosimisest, kui äratuskella sätin.
Kunstis tegelesime oma seinale riputatava savi projektiga, mis pidi olema reisiteemaline ja mitmetasandiline. Peas oli suhteliselt suur kaos kõiki neid nõudeid kuuldes.
Olin kogu päeva tohutult väsinud, sest mul oli mitukümmend erinevat unenägu, mis muidugi kõik koosnesid (1.) kahest erineva riigi elust, (2.) erinevatest keeltest, (3.) peamiselt action'ist ja (4.) lihtsalt saega mõrvari eest ära jooksmisest. Kusjuures viimasest nii palju, et see saag oli juhtmega ja ma mäletan mõtet, et kui kaugele ta sellega jalutada saaks. Ringi raadiuse valem käis ka peast läbi isegi. Totaalne nerd.
(See jätkus kusjuures veel mitu päeva ja nüüd mul mingid flashback'id Eesti sõpradest ja muust elust.)
(See jätkus kusjuures veel mitu päeva ja nüüd mul mingid flashback'id Eesti sõpradest ja muust elust.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar