Eksamid, kargud & Mountasia

13.1.16 kolmapäev

Esimene eksamipäev ja seetõttu ka natukene erinev tunniplaan.

Minul oli sel päeval eksam matemaatikas ja kunstis. Viimases lõpetasid kõik oma pilte samal ajal kui ma niisama aega veetsin teistega jutustades, sest sain enda oma valmis paar päeva varem. Viimane päev art 1's.
Matemaatika eksam oli põhimõtteliselt samasugune nagu selleks kordamise tööleht. Sellega raskusi ei olnud ja lõpetasin 40 minutit varem kui teised.
Õhtul kordasin üle järgmise päeva eksamite materjalid ja läksin vara magama, et korralikult välja puhata.

14.1.16 neljapäev

Juba esimesel tunnil oli eksam. Inglise keel.

Tundsin ennast suhteliselt ebakindlalt, sest oli palju lugemist ja ei süvenenud väga.
Teise tunni ajal oli ajaloo eksam. Järjekordne 50 vastuseta küsimust. Õpetaja lubas õnneks mul telefoni kasutada ja surusin ennast kuidagi sellest läbi. Isegi ajast ei jäänud puudu.

Kolmas tund, nagu ikka, on mul tantsimine ja endiselt töötasime enda kavade kallal. Ma sain ka sel päeval lõpuks enda oma koos märkmetega valmis ja tantsisin mitu korda läbi, et kõik ikka meeles püsiks.
Aga siis ootamatult piruetti tehes leidsin ennast põrandalt. Tõusin vapralt püsti ja tegin näo, et kõik on korras, sest kõik tõesti näis korras olevat. Igaks juhuks siiski enam tantsima ei hakanud ja tund oli ka lõppemas.
Lonkasin kuidagi koori klassini ja veendusin, et midagi peab nihu olema. Küsisin juhendajatelt hallway pass'i ja kõndisin uuesti teise kooli otsa, et kooliarstilt nõu küsida.
Midagi tarka mulle sealt ei öeldud. Anti ainult jääkott pihku ja saadeti tagasi tundi.
Kooris õpime praegu ühte kiiret saksakeelset lugu, mille häälduse osas ma juba mitu korda olen pidanud nõu andma. Esialgu arvasid õpetajad, et see ongi mu esimene keel. Veider, tavaliselt pakutakse Eestile siin inglise keelt.
Peale koori oli mul lõuna, mille tahtsin veeta rahus raamatukogus istudes, aga jalg ikka ei andnud järele ja nüüd juba oli värvi ka muutnud.
Käisin siis uuesti arsti juures, aga nad ütlesid, et ainus lahendus on helistada vanematele ja kutsuda nad järgi, et mind kuhugi kontrolli viia. Aga kuna mul oli sel päeval veel üks eksam, siis ei hakanud asja keeruliseks ajama. ,,Kannatan ära''.
Ka keskkonna õpetuse eksam nägi välja päris sarnane kordamiseks mõeldud töölehele, kuigi testis oli rohkem küsimusi. Mõned olid ikka nii teemast väljas, et ma ei kujuta ettegi, kust ma selliseid asju teadma peaks. Õpetaja seletas peale tööd, et nende teadmiseks peab lihstalt telekat vaatama. Normaalne.

Sellega minu koolipäev ka lõppes ja Larisa tuli meile järele. Seejärel sõitsime mingisse poodi, mis eesti mõistes oli nagu apteek. Ta ostis mu pahkluule mingi toetava sideme, mille kohe koju jõudes jalga ajasin.

15.1.16 reede

Hommikul ärgates oli voodist püsti saamisega ikka korralikult raskusi. Saatsin siis emale sõnumi, et kooli küll nii minna ei saa ja hetk hiljem oli ta juba mulle kargud organiseerinud. Great! See tähelepanu koridorides tho.
Kuna see oli viimane päev sel semestril, lõppesid tunnid varem ja minu päevakava sisaldas ainult tantsu, koori ja lõunat. Iga üks neist 75 minutit pikk. Ei näinud sellel koolis olekul eriti pointi, kui ma niikuinii tantsida ei saa ja seega läksime Larisa'ga kontorisse, et nõu küsida selles osas.
Öeldi, et tundidesse pean ikka minema ja tegema kaasa, mis teha annab. Lugu, aga selline, et tanstu klassis oli meil eksam ehk kavade esitamine. Ma olin ikka jube kurb, et ei saanud esineda neile. Tegin nii head tööd sellega. Siiski olin kodust kaasa võtnud oma kava märkmed ja lihtsalt selle põhjal anti mulle hinne 100.

Treener ütles, et nägi mind iga päev harjutamas ja sellest täitsa piisab. No tore küll, aga ikkagi ma oleks tahtnud seal saalis üksinda keset põrandat hea muusika saatel tantsida. Nii pettunud elus.
Lõuna otsustasin veeta ühe koori tüdrukuga, kellega koos klaveri taga lõpetasime. See viimane tund möödus ikka tohutult kiiresti.
Peale kooli võtsime kodust peale Audrey ja läksime Chick-Fil-a'sse sööma. Larisa oli mu kindlustuse paberid ja muu olulise ka kaasa võtnud, et pärast arsti juurde minna.
Haigla (kui seda nii võib kutsuda), on siin ikka tohutult erinev. Ma isegi ei püüa seletada seekord.
Mingit uut infot ma neilt ei saanud. Lihtsalt anti tantsu klassi jaoks tõend ja korrutati üle, mis Larisa mulle juba rääkinud oli omast kogemusest.
Käisime läbi ka pangast, et mu konto kinni panna, sest lihtsam on ainult mu Eesti krediitkaarti kasutada.
Õhtul, kui isa töölt koju jõudis, läksime Mountasia'sse mini golfi mängima. Seal oli veel igasuguseid mänguautomaate ja muud lõbusat. Mu lemmikuks osutus "Deal or no deal".Käisime ka ralli rajal nende madalate autokestega ja päris lahe oli isegi. Tegin emale pähe.

Veel enne koju minekut käsime restoranis, kus võis piiramatult süüa. Selline chill hiline pitsa koht oli (Cici's Pizza).

16.1.16 laupäev

Ärkasin miskipärast jube vara.
Joonistasin veidi ja tegin blogi jaoks paar märget. Ausalt ka ei mäleta, mis ma kogu selle päeva tegin. Ainult tuikusin mööda maja ringi ja lugesin emale ette asju, mida ma teha tahaks, kui jalg lubaks.
Tegelikult tundsin ennast juba mitu korda paremini ja kõndimisega polnud ka mingit probleemi. Lihtsalt selline jube ebakindel tunne oli. Mingit tantsuvigurit ma paremameelega veel tegema ei hakkaks.
Õhtul tulid külla vanavanemad ja sõime koos õhtust (mmmm... chicken & dumplings) telekat vaadates.
Üks igav talvine vaade aknast:

17.1.16 pühapäev

Hommikusöök ja natukene tugitoolisporti isaga.
Kuue-seitsme paiku kutsus Anthony (kutt Environmental Sys. klassist) mind välja. Seda juba tegelikult päris mitmendat korda, aga no mis ma siis ikka kodus kükitan, mõtlesin ma, ja küsisin emalt väljaminemiseks luba.
Tuli välja, et ta elab samas naabruskonnas ja sõidab peaaegu, et iga päev mu kodust mööda. Naljakas kokkusattumus.
Võtsime peale veel paar teist sõpra ja kihutasime viiekesi mööda linna ringi.
Vahepeal käsime Walmart'is ja Jack in the box'is söömas ka ja juba oligi kesköö, mil tagasi kodus pidin olema. Hashtag curfew.
Pidasin ilusti oma lubadusest kinni ja tuppa astusin täpselt 3 minutit enne südaööd.

18.1.16 esmaspäev

Martin Luther King, Jr. Day ehk koolivaba päev.

Keskmine laisk päev. Mängisin veidi klaverit, kitarri ja ukulelet. Joonistasin ja kirjutasin blogi.
Tegin kooli kaustikus teisele semestrile ruumi ja nautisin niisama igavat olemist.

Pahkluu seiklustest nii palju, et kõnnin täitsa inimlikult jälle ja kargud olidki mul ainult selleks üheks koolipäevaks. Tantsima hakkan uuesti paari nädala pärast ja muretsemiseks on nüüdseks juba liiga hilja. Peace out!