Halloween

31.10.15 laupäev

Ärkasime umbes kümne-üheteistkümne paiku, nagu nädalavahetustel siin tavaks. Sõime hommikust ja peale seda läksin Audrey ja Larisa'ga poodi kaasa, et omale külmemateks ilmadeks midagi jalga leida. Mõeldud- tehtud. Pildistasin enne tuppa minekut ka veidi maja esist.

Koju jõudes sorisime garderoobis, et leida omale õhtuks kostüüm. Mina riietusin veriseks arstiks. Lihtne ja kiire. Suutsin isegi selle paari minuti jooksul näole mõne punase joone tõmmata ja juba oligi minek.

Esialgu võtsime auto peale Sydney oma sõbraga (mad mõlemad on minuga samas tantsu klassis) ja seejärel veel ühe Audrey sõbra oma emaga.

Siis oli aeg Larisa vanemate juurde sööma minna ning peale seda sõidutate meid selle piirkonna parimatele trick or treat'imise tänavatele.

Rahvast oli jube palju ja kõik olid oma kostüümidega palju vaeva näinud. Tundsin ennast nii kohmakalt. Siiski püüdsin mitte sellega oma tuju rikkuda, sest süü võis ju ainult minu enda kaela ajada. Kogu aeg oli lhtsalt liiga kiire, et sellega tegeleda.

Hoolimata sellest, oli õhtu ikkagi meeldejääv ja olen jälle ühe elamuse võrra rikkam, sest Eesti tänavatel midagi niisugust iialgi juhtuma ei saa.

Nagu traditsiooniks, siis käiakse ringi kottide, korvide jms, et komme koguda ja teistele head halloween'i soovida. Kusjuures keegi ei tea seda ajalugu trick or treat lause taga.

Püüdsin ka oma saagi jäädvustada, kuigi tegelikult oli seda palju rohkem, kui siin pildil tundub.

Kui tagasi vanavanemate juures olime, vahetasime üksteisega oma maiustusi vastavalt eelistustele.

Koju jõudsime hilja ja plaan Salma ja Evelyn'iga edasi peole minna, jäi ära, kuna olin liiga väsinud. Lisaks rääkis ema veel curfew'st ja see on küll viimane asi, millega ma oma vahetusaastat lõpetada tahaksin. Ühesõnaga: lihtsalt polnud peo tuju.

Kuigi teadsin varem USA halloween'ist, ei osanud ma arvatagi, et see siin nii suur teema on.