21.09.15 esmaspäev
Kui kell 8:45 saab, hakkame kooli poole sõitma. Enamasti võtame peale ka Larisa õe tütre (Sydney) - nende kodu asub samal tänaval.
8:55 heliseb kell, mis lubab klassi minna. Esimene tund algab 9:05. English tundub alati kõige pikem olevat. Tavaliselt loeme seal ajaloolist ilukirjandust, luuletusi, tutvume erinevate uskumustega, täiendame sõnavara, analüüsime, täidame töölehti või arutame.
Selles tunnis on peale minu veel kaks hädavarest, aga nemad oskavad ainult hispaania keelt. Mehhiklasi Texases väga ei sallita (küll aga nende toitu).
Seejärel on aega täpselt 5 minutit, et järgmisesse klassi jõuda. Õnneks asub see lähedal ja jõuan alati õigeks ajaks kohale.
US History. Ajalugu pole kunagi mu lemmik olnud, kuigi õpetaja mulle siin meeldib. Tavaliselt algab tund sissejuhatava mängu või filmiga ja seejärel näitab ta slaide ning meie teeme märkmeid.
Ühel päeval kandis ta kostüümi, millest pilti plaanisin teha, aga unustasin. Õnneks leidsin foto kooli Twitterist.
Teise tunni alguses kõlab igal päeval üle kogu kooli Pledge of Allegiance:
"I pledge allegiance to the Flag of the United States of America, and to the Republic for which it stands, one Nation under God, indivisible, with liberty and justice for all."
...ja siis teise lipu poole:
"Honor the Texas flag; I pledge allegiance to thee, Texas, one state under God, one and indivisible."
Alles peale ühte kuud koolis käimist, hakkas see tasapisi pähe jääma.
Peale ajalugu on tantsimine. Sellega algab helgem pool päevast. Venitame ja seejärel õpime juurde uue osa kavast. Kui kõik lõpuks selge on, saame paar päeva kordamiseks ja lihvimiseks ning siis on hindamine neljaste gruppide kaupa.
Seltskond on siin kirju. On andekaid, aga ka palju neid, kellele pole midagi antud. Mõned ei taju rütmi ja on ka eputisi, kes tegelevad rohkem juuste vehkimisega. Päris naljakas kohati.
Locker'iga riietusruumis enam probleeme pole ja saan selle ilusti iseseisvalt lahti. See on meil vaid tantsu klassi jaoks, sest õpikuid kaasas kandma ei pea - need on igas klassis olemas (kui vaja). Suur osa õppetööst toimub arvutites. Nii siis koosnebki minu koolikott vaid viiest vihikust ja pliiatsist.
Liigume edasi. Marsruut dance-choir veel nii edukalt ei kulge. Avastasin küll hiljuti, et õuest läbi minnes, jõuan kiiremini kohale, kuid siiski sisenen klassi tihtipeale laulu saatel.
Koor on üks mu lemmikuid, kuigi harjumine võttis aega (do-re-mi-fa-so-la-ti-do).
Peale laulmist algab lunch. Sel päeval ma kodust süüa kaasa ei võtnud, vaid ostsin koolist (toimib ID'ga, et raha kaasas kandma ei peaks). Esimest korda vahetusaasta jooksul ei maitsenud mulle midagi. Kuna kool on suur ja toita tuleb tuhandeid, siis see massiliselt valminud toit on üldiselt ebatervislik ja enamasti ka halva maitsega. Siin on vastus küsimusele, miks ma kodust kaasa võetud võileiba eelistan.
Lõuna pausi ajal otsustasin õppida grammatikat. Küsisin siis sellelt raamatukogu tädikeselt, kust ma selleteemalist kirjandust leida võin ja ta sisestas oma arvuti otsingusse: GrammEr (Well... Ma arvan, et ma pole ainus, kes siin keeleõpet vajab). Ta oli päris segaduses, kui arvuti midagi välja ei pakkunud. Vajutas veel paar korda enterit, et kindel olla. Seejärel kirjutas uue sõna (writing), mille peale lõpuks ometi vaste ekraanile ilmus. Alles siis sain oma raamatu. Milline seiklus!
Peale lõunat tuleb kannatada ära Environmental Systems, millest suurema osa veedan ninapidi sõnaraamatus ja enamasti ei aita isegi tõlkimine, mis teeb olukorra eriti keeruliseks. Õpetaja küll püüdis ühel korral eesti keelse variandi töölehest teha, aga isegi Google ei suutnud paljusid sõnu tuvastada.
Saksa keel. Eelviimane tund. Möödub nagu 5 minutit, sest seal on mu ainukesed perevälised sõbrad, kellega ka ilma teesklemata fun on. Eriti kui mina nende hääldust parandan.
Viimane tund on Mathematical Models. Sellest pikalt ei lobisekski, sest Eestiga võrreldes on seal vaid keeleline erinevus.
4:20 heliseb viimane kell, mis tähendab, et lõpuks ometi on aeg koju minna.
Kodus sõin, lugesin ja vedelesin niisama köögis.
Õhtul kutsus Larisa mind Audrey võrkpalli trenni kaasa (sain ka üle pika aja veidike liigutada).
Tagasi kodus olime alles üheksa paiku.
22.09.15 teisipäev
Kõik kordub.
Kuna Larisa plaanib kooli kõrvalt endale ka ajutise töökoha leida, peame mõnel päeval koolist bussiga koju tulema. Et kõik hästi läheks, tegime ühe proovi päeva.
Muidugi unustasin päeva jooksul ära oma bussi numbri ja seega pidin Larisalt selle üle küsima. Kõik ülejäänud läks plaanipäraselt, kuigi bussist Adrienne'i ma ei leidnud ja see tekitas pisikese paanika, sest mul polnud õrna aimugi, kus maha minna (ja kas olen ikka õiges bussis). Õnneks tundsin õige koha ära ja maha tulles leidsin ka oma host õe üles. See oli minu esimene kogemus kollase USA koolibussiga.
Koju jõudes ootas mind köögi laual pakk Eestist. See tuletas jälle meelde, et ma reaalselt olen Ameerikas ja see polegi unenägu. Et Eesti ikka veel eksisteerib.
23.09.15 kolmapäev
Kooli jõudsime tund aega varem, sest Larisa pidi tööasjus juba kell 8 alustama.
See oli üks neist bussiga-koju-päevadest. Kuna Adrienne'l oli peale tunde veel Anime club, siis pidin üksi hakkama saama. Nii siis sisenesin oma nr 564 bussi ja istusin teise ritta (täpselt nagu eelmiselgi korral), mille peale ütles bussijuht, et sinna ei või istuda (see naine on ülbe). Seepeale kutsus üks tüdruk mind enda kõrvale ja kohe kui uuesti pingile maandusin, kutsus bussijuht mind enda juurde. Tuli välja, et mind polnud registreeritud ja kuna buss pidavat täis olema, visati mind sealt välja. Text'isin siis Larisale oma probleemist ja ta tuli mulle järgi. Selle aja jooksul oli ta kontorisse helistanud ja selgus, et nad olid mu ID numbri vigaselt sisestanud ning püüavad oma viga nüüd parandada. Minuga ikka juhtub.
24.09.15 neljapäev
Ajaloos alustasime projektiga. Nimelt on meie ülesandeks teha plaan, kuidas põgeneda New York'ist läände ajal, mil polnud veel autosid. Õnneks märkas minu õnnetut nägu Alexis (klassikaaslane esimesel ja teisel period'il) ning teeme seda paaris.
Bussiga sain ka kõik korda aetud ja jõudsin ilusti koju.
25.09.15 reede
Kooli jõudsime jälle tund aega varem. Muidu oleks võimalus ka bussiga minna, aga õed eelistavad autot. Niisiis oli mul aega õppida, sest nagu ka mujal, paigutatakse ikka kõik testid ühele päevale ja kõige viimasele hetkele. Nimelt on siin veerandite/trimestrite asemel kuue nädala pikkused perioodid ja neid on aasta peale kokku 6 ning esimese lõpuni on jäänud vaid nädal.
Lõuna veetsin õues süües. Minu juurde tuli istuma veel üks poiss ajaloo klassist (enne seda, kui minu tunniplaani muudeti) ja tänu sellele liitusid veel tema sõbrad. Niisiis oli laud täis. Kuna nad mulle väga ei meeldinud ja isegi varjus liiga palav oli, läksin varem sisse. Kohe kui istuda sain märkas mind praeguses ajaloo klassis olev poiss ja tuli rääkima ning saatis mind järgmise klassini (ta lemmikained on ajalugu ja teadus - seega pole just parim vestluskaaslane mulle).
Koju jõudes, panime ennast valmis, et Audrey sünnipäeva tähistama minna, kuigi õige päev on alles laupäev.
Korjasime peale tema paar sõpra ja käisime läbi Chick-fil-A'st et enne rullitama minekut veidi süüa. Larisa oli teinud ka maasikatordi, mis oli super hea (kahjuks pilti ei saanud).
Õhtu oli megavinge - see oli minu esimene kord rulluiskudel (kui neid nii kutsuda võib).
(Veidi vaja veel kannatada seda kvaliteeti.)
Vasakul nurgas minu fotogeeniline ho(s)t mom.
26.09.15 laupäev
Ärkasin jälle liiga vara. Hommikust sõime alles kell 12, sest kõik olid eilsest väga väsinud ja magasid kaua.
Päeval lugesin, joonistasin ja nautisin vaba päeva.
Õhtul läksime Jaapani restorani Audrey sünnipäeva perega tähistama. See koht oli megavinge ja söök superhea.
Hiljem käisime kinos vaatamas Maze Runner'i teist osa (The Scorch Trials), mis just välja tuli ja koju jõudsime alles öösel kell 1.
27.09.15 pühapäev
Rahulik ärkamine ja päeval läksin Larisa'ga poodi(desse) kaasa. Käisime kiirelt läbi ka tema ema juurest.
Koju jõudes otsustasin üle pika aja Twitterisse piiluda ja see oli viga, sest mu projekti kaaslane oli mulle kirjutanud, et teeksin ühe osa ära. Tegin näo, et ei näinud seda ja läksin eluga edasi.
Õhtul toimus restoranis Audrey ja Larisa õe sünnipäevade perekondlik tähistamine.
28.09.15 esmaspäev
Nägin umbes kümmet erinevat unenägu, sest ärkasin öösel mitmeid kordi üles. Võib-olla oli asi selles, et läksin juba kell 8 magama. Ma ei tea, mis mind nii ära väsitas.
Kusjuures unenägudest rääkides. Olen oodanud oma inglise keelset unenägu juba pikalt, aga hetkel on olukord selline, et need koosnevad vaid piltidest või vähemalt hommikuks ei mäleta ühtki sõna ei üheski keeles.
Kooli minnes kõrgeid ootusi ei olnud, sest olin endiselt unine ja tuju väga polnud.
Siiski-siiski see muutus päeva teises pooles. Mind kutsus enda lauda üks tüdruk, keda ma kunagi näinud polnud ja sõin koos tema ja ta sõpradega (kõik nad on 10. klass) lõunat. Nagu ikka küsitakse esialgu nime ja klassi. Peale seda öeldakse: ,,I like your accent!" ja tehakse üllatunud nägu, kui kuuldakse, et mu emakeel polegi inglise keel. Üldiselt arvatakse, et me eestlased räägivad inglise keelt. Mõnel juhul on ka vene ja hispaania keelt pakutud. Viimane variant on eriti kummaline.
Environmental Systems'is istusin lauda, kus olid kaks Mehhiko tüdrukut (üks neist on minuga samas inglise keeles), kes muideks on kaksikud. Nad on õppinud inglise keelt vaid kuu aega (,,Me understand you speaking but me do not speak"). Jagasime oma Snapchat'e ja Instagram'e ning püüdsin neist aru saada. Õppisin ka kuidas küsida ,,kuidas läheb?" hispaania keeles.
29.09.15 teisipäev
Inglise keeles lõpetasime ära essee (teksti stiili ja ajastu kohta) ning ajaloos esitasime oma projekti.
Kooris panime paika paigutuse ja laulsime läbi mõned laulud.
Lõuna veetsin koos nende kaksikutega. Kogu aeg oli millestki rääkida, kuigi nende inglise keel on väga halb ja alati küsin üle, et kindel olla, mida nad mõtlevad. Tuli välja, et elame suhteliselt lähestikku ja nad kutsusid mind reedeks endale külla (paar sõpra pidid veel minema). Kahjuks ei saa ma minna, sest pean pangas ära käima ja see on ainuke sobiv aeg, sest reede on kuuenda nädala lõpp, mis tähendab, et tunnid lõppevad 4h varem.
Saksa keele tunnis oli tore. Kõik peale meie (edasijõudnute) läksid välja ja saime vaikust nautida.
Tundub, et kool hakkab pisut isegi meeldima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar