teisipäev, 12. aprill 2016

Tori Kelly kontsert

8.3.16 reede

Inglise keeles sain lõpuks ometi oma kirjandi valmis, ajaloos oli jälle asendus õpetaja ja tantsu klassis alustasime järjekordse hip-hop tantsuga, mis on sel korral rohkem cheerleader'i stiilis.
Tänu koorile (UIL proovid) ei pidanud ma neljandasse kuni seitsmendasse tundi minema ja see tegi tuju jube heaks, sest keskkonnaõpetuses esitati parasjagu oma projekte.
Enne viiendat tundi, kooriga laval olles, hakkas ootamatult undama alarmsüsteem (?) ja kõik pidid evakueeruma kooli ümber olevatele parklatele. See oli siis sellel kuul juba neljas kord. Ilmselt teeb keegi nalja lihtsalt või siis ei osata sööklas olevad mikrolaineahjusid korralikult kasutada. Igasuguseid jutte liigub.
Kui uuesti kooli sisse lasti, oli poiste kord proovi teha ja oma laule läbi laulda. Mina istusin senikaua Jennie, Brii ja Christine'i saalis neid kuulates ja juttu ajades. Mingi hetk tuli teemaks prom ja kuna mina olen junior ja ilma senior'i kutseta minna ei saa, siis nad küsisid, kas mul mukidu oleks võimalus ning tahaksin koos nendega minna. Muidugi olin nõus ja peale seda lubasid nad mind hiljem ametlikult kutsuda. Pean siis lihtsalt üllatunud näo tegema. (Aga APPI, ma olen nii elevil nüüd!!)
Seitsmenda tunni ajal tegime kiire noodistlugemise ja seejärel kamandati kõik oma viimasesse tundi, milleks minul osutus matemaatika. Seal loomulikult istusin ilma tegevuseta jälle, sest keskmine hinne on endiselt 100.
Põhimõtteliselt kohe, kui koju jõudsime, läksime tagasi autosse ja alustasime sõitu Dallasesse. Tegelikult see linn meist üldse kaugel ei ole, aga reedeõhtused ummikud teevad oma töö ja istusime nendel ''kiirteedel'' kokku vist tervelt 1,5h.


Oleme Dallasest juba mitu korda mööda sõitnud, aga ikka olin ülipõnevil, sest lõpuks ometi oli kätte jõudnud ju see minu sünnipäevast saati oodatud Tori Kelly kontsert, millele ema piletid kinkis. Ma olen juba aastaid tahtnud teda oma kõrvaga kuulda. Ärevus oli jube suur ja ootused kõrgel.
Jõudes kohale, nägime pikka järjekorda mis ulatus uksest mitme tänava kaugusele. Nad pidavat juba kella neljast saati seal ootama ja suhteliselt kasutult veel, sest saal oli väike ja kui vähegi trügida oskad, oleks saanud ka päris esiritta.
Veel enne kontserdi algust sõime me õhtust kohe South Side Ballroom'i kõrval, kus olid valikus erinevad burgerid.




Mingi hetk hakkas järjekord (paistis restoranist) liikuma ja otsustasime ka sappa seisma minna. Jõudsime isegi sisse paarkümmend minutit varem ja otsisime siis lihtsalt hea vaatega koha.





Soojendusesinejateks oli Thirdstory, kellest ma polnud varem midagi kuulnud. Mulle täitsa meeldis nende repertuaar. Selline hästi chill muusika.


Üks cover ka, mille nad esitasid:


Ja siis lõpuks, peale mitmeid kuid ootamist astus lavale Tori! 
Kui paljude kuulsate lauljate kohta võib öelda, et nad ei kõla laivis üldse nii hästi, siis tema esitas küll kõik laulud 3x paremini. No milline vokaal! Kusjuures ta mängis lõpus trumme ka ja veel hämmastavalt hästi. 
See on siiani mu elu parim kontsert.






Mõni hetke lemmik ka:







Selline pisikene saal oli.


Koju jõudsime alles südaöösel ja selleks hetkeks olin omadega ikka päris läbi. Häälest ei hakkaks rääkimagi - 4h kooriproove ja sellele järgnev lemmiku artisti kontsert.

9.3.16 laupäev

Magasin hästi kaua ja sel päeval suurt midagi ei teinudki.
Lõunapaiku võtsime peale paar Audrey' sõpra ja läksime nende võrkpalli mängu vaatama, mille nad napilt võitsid.
Õhtul plaanis ema jooksma minna, aga siis hakkas vihma sadama ja ta otsustas hoopis poodi minna. Läksin temaga kaasa, et veidi toast välja saada.
Koju jõudes jäin mina kilekotte tühjendama ja ema läks Audrey' poisssõbrale järgi. Ma kusjuures ei näinudki seda hetke, kui ta tagasi koju minema pidi, sest jäin vara magama.

10.3.16 pühapäev

Tegin jälle ühe pikema une ja kui siis lõpuks ärkasin, sõime hommikusööki ja tegin ära kunsti eelmise nädala koduse ülesande - igaks nädalaks on antud pealkiri, millele me pildi peame joonistama. Sel korral oli teema ''An unlikely pet'' ja mina joonistasin kiiruga ühe koera kahte inimest keti otsas jalutamas.
Õhtuks viis Larisa meid õdedega vanavanemate juurde hoiule (jah, koju ka ei lubata omapäi jääda) seniks, kuni ta klassikaaslastega kokku sai, et õppida.
Kodus tagasi olime alles üheksa paiku.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar