reede, 29. aprill 2016

Jälle torm & koolidraama

22.4.16 reede

Üle mitme kuu jälle üks pep rally.  
Aitasin ka natukene saali kaunistamisega:



 (JA ESIMEST KORDA MAINITI VARSITY KOORI!)




23.4.16 laupäev
Üles ärkasin vara, sest enesetunne ei olnud just kõige parem. Haige vist.
Audrey'l oli võrkpalli mäng, aga ta läks emaga kahekesi, sest Adrienne veel magas.
Kogu päeva jooksul midagi tegelikult ei toimunudki. Mängisin mitu tundi klaverit ja chill'isin oma toas ukulelega.
Õhtul oli plaan minna Taste of Asia'sse sööma ja Audrey kutsus oma poisssõbra ka kaasa. Ootasime tunnikese, aga teda endiselt ukse taha ei ilmunud ja seega otsustasime ise ta peale võtta. Poolel teel aga selgus, et ta vanemad ei lubanudki kuhugile minna ja raiskasime ootamisele mõttetult aega.
Kusagil üheksa paiku siis lõpuks saime laua taha istuma. Mul on selles kohas käimise loendamine juba ammu sassi läinud.



24.4.16 pühapäev

Hommikuks tegi ema mingit uut pannkoogi retsepti kreeka jogurtiga. Päris head tulid välja.
Lõunal kutsus ta mind endaga poodi kaasa, et saaksin võimaluse prom'iks kingad leida.
Käisime ainult Marshalls'is, sest seal kulus mitu tundi.
Koju jõudes oli aeg suhteliselt hiline ja ega muud üle ei jäänudki, kui süüa, pesus käia ja voodisse minna. Und aga ei tulnud ja surfasin magamise asemel niisama internetis ringi. 
Kusagil kesköö paiku leidsin ennast Penny' koduleheküljelt rula tellimast. Tahaks midagi kommentaariks öelda, et ma nii pöörasena ei tunduks, aga pole nagu ühtegi head selgitust. Lihtsalt kõik need mõnusad mööda teid kruiisimise videod öistel tänavatel ja see suve vibe. Lisaks on Penny'l veel see eelis, et laud hästi lühike ja saab igale poole endaga kaasa võtta. Ühesõnaga: ma olen nüüd superelevil ja loodetavasti ei osutu see katsumus liiga raskeks. Vahetusaasta on ju hea aeg uusi ja huvitavaid asju proovida või mis?
(Ja no kuidagi pidi ju sellele igavale nädalavahetusele särava punkti panema.)

25.4.16 esmaspäev

Esimesed kaks tundi on mul koos Alexis'ega, aga tema on viimasel ajal hakanud üha harvemini tundi ilmuma ja see sunnib uusi sõpru leidma. Nii siis lõpetasin Skylar'iga jutustades. Selgus, et ma polegi ainuke hull ja ka tema sõidab rula. Juba mitu aastat.
Tantsu klassiga läksime PAC'i, et laval oma kohad paika panna reedeseks esinemiseks ja kooris alustasime aastalõpu show lauludega (tundub tulevat midagi seoses muusikalise arenguga aegade algusest).
Juba eelmisest nädalast alates oli räägitud tormist, mis siia teisipäeva pärastlõunaks jõudma pidavat. Selle tõttu jäeti ära ka meie UIL'i repertuaari kontsert. Järjekordne tornaado hoiatus ja lubati tennisepalli suurust rahet.
Minu ''lemmikõpetaja'' tunnis- Environmental systems'is oli jälle õhus pinget, ainult et seekord polnud Mr. Mathews süüdi. Nimelt tuli meile klassi paar kuud tagasi üks uus tüdruk ja ta püüdis Maritza ja Lindsey'ga, kellega mina alati ühes grupis olin, sõbraks saada. Pressis end alati meie juurde istuma, kuid kui teda läheduses ei olnud rääkisid need kaks alati temast taga ja tahtsid, et ma varem klassi jõudes kolmese laua kinni paneks, et tema sinna ei mahuks. Siiski-siiski oli see uus tüdruk mõned nädalad hiljem minu koha 100% üle võtnud ja minu ''sõbrad'' ei rääkinud ka temast enam halvasti. Vastupidi- neist kolmest said suured sõbrad. Mina sellest ei hoolinud, sest niikuinii kasutasid nad mind ära, et paremaid hindeid saada - tegingi parema meelega üksi oma töid. Sel päeval aga näitas keegi uuele tüdrukule mingeid vanu sõnumeid, kus temast taga oli räägiti ja siis otsustas, et suhtleb edaspidi klassis ainult minuga. Kogu tunni kirus Lindsey't ja Maritza't taga. Lubas isegi, et kui grupitöö on, võtab minuga paari. Eks näis, kas saab usaldada.
Kunstis kolis minu laua taha üks poiss (Chris), kellega ka varem juttu olin ajanud. Hiljem selgus, et ta ei teadnud, mis klassiastmes ta on''. Küsis minult, et mis peale sophmore'i tuleb. Naljakas.
Rääkisime veel reisimisest ja kõigest muust toredast ja tuli välja, et ta on pärit Hispaaniast ning kolis siia kui oli alles väike. Muideks pidavat endiselt tihti Euroopat (isa on piloot).
Ta saatis mu peaaegu oma järgmise klassini ära ja pärast sain muidugi Sydney'lt sõnumi, et kes see kutt on, kellega kooli peal ringi jalutan. Ta boyfriend oli meid näinud ja välja mõelnud mingi ebatõeste detailidega muinasjutu ning Sydney muidugi uskus. Kids...
Kusjuures leidsin Twitter'ist just hiljuti ühe pildi meie kooli koridorist. ''Couple wall''. See, muideks, ei ole üldse nii hull, kui minu tee kuuendasse tundi.



26.4.16 teisipäev

Voodis, veel silmi avamata, arvasin tõsimeeli, et olen oma Eesti kodus. Ilmselt oli põhjuseks unenägu, mis seal aset leidis, kuigi see oli suuremas osas inglisekeelne. See tunne oli nii veider ja pani mind mõtlema, et elu ei ole tagasi minnes enam kunagi endine. (Ja juba ainult kahe kuu pärast saab unenägu reaalsuseks.)
Trepist alla koperdades teatas Audrey, et Sonny (üks koertest) oli öösel läbi aia naabritele külla läinud ja Larisa pidi neile ukse taha minema, et ta tagasi tuua. Lisaks oli vaja veel enne kooli minekut kiiresti aed ära parandada.
Kooli jõudsime sellest hoolimata pool tundi varem.
Ajaloos olime juba mitu päeva järjest teinud kokkuvõtvaid töölehti erinevatest teemadest, et STAAR testi jaoks valmistuda. Leidsime Skylar'iga kõik vastused Quizlet'ist ja seega oli tunnis palju vaba aega. Sel päeval tahtis ta aga ise vastuseid õpikust otsida. Viis minutit hiljem andis ikkagi alla ja kirjutas kõik minu pealt maha. Nii palju siis õppimisest.
Kooris jagati kätte mitu uut lugu, millest üheks osutus ''O Fortuna'' (!!!). Ma olen nii elevil!
Keskkonna tunnis alustasime uue projektiga ja läkski täpselt nii nagu ma arvasin. Juskui esmaspäeval polekski midagi juhtunud. Nemad kolm koos ja mina grupis kahe suvalise kutiga, kes ilmselgelt sõrmegi selle nimel liigutada ei viitsi. Järjekordne näide minu sarjale ''Ära USA-lda''. Lahe.
Peale kooli koju minnes, tundus ilm täiesti tavaline ja mingit tormi kusagilt ei paistnud. Ei ühtki pilve ja tuulgi puudus. Siiski kusagil seitsme-kaheksa paiku kõik muutus (#TexasÜllatab) ja saime ikkagi selle rahe koos äikse ja kõige lubatuga. Sel korral mingeid suuri kahjustusi ei olnud, aga vähemalt oli mul nüüd põhjus, miks mitte magama jääda.

27.4.16 kolmapäev

Hommikul oli endiselt enesetunne kahtlane ja selle üle vingumise peale ütles mom, et põhjuseks on see, et ma kella kümneni üleval olin eelmine päev (arvasin, et Eesti vanemate põhjendused on huvitavad, aga see USA värk on ikka palju absurdsem). Kui nad vaid teaksid, et ma tegelikult kunagi sellisel kellaajal siin magama ei ole läinud. Eestis oli ju seegi hea, kui südaööks voodisse sai.
Enne kooli sõitu sain igahommikuse doosi moenõuandeid oma 12-aastaselt õelt ja sel korral õppisin, et mustad teksad ja pruunid nahksandaalid ei sobi kokku. ''Euroopa on ikka nii maas moega''. Tore, et kohe nii varakult tuju ära rikutakse.
Kooli jõudes valasin oma viha välja Ingrid'i peal, kes cafeteria's rahulikult raamatut luges. Kusjuures tantsu klassis teda viimasel ajal näha ei ole olnud. Tundub, et õpilased hakkavad tasapisi alla andma ja viimased kuud lihtsalt kogutakse võidu põhjuseta puudumisi.
Olin eelmisel päeval Twitter'is üht videot jaganud, kus keegi nutikas tegelane ''O Fortuna'le'' inglisekeelsed sõnad kuulmise järgi juurde pani. See tweet oli aga jagamiste kaudu koori lehele jõudnud ning vaatasime siis seda tunni alguses:


Eestikeelne versioon on mu meelest palju naljakam:


(Aitäh Ken, kes sa seda mulle suvel näitasid!)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar