laupäev, 27. veebruar 2016

Pakk Eestist & miks USAkad paksud on

19.2.16 reede

Lõpuks ometi tuli Danny koju! Tegelikult see viis nädalat ei tundunudki nii pikk aeg, sest alati oli midagi teha. Või noh kool hoiab busy.
Koolist koju jõudes oli Larisa postkontorist juba ammu siia jõudnud paki ära toonud. See oli järjekordne sünnipäeva pakk (minule, Adrienne'le ja isale).




Hiljem kõiki asju oma tuppa transportides kukkus kusagilt vahelt välja üks kiri, mida ma enne tähele ei pannud. See oli mu sõpradelt Eestist. Nii armsad ikka!! See oli kogu paki parim osa!


Kuna isa jäi Valentinipäevast ilma, siis vanemad läksid õhtul koos välja ja me õdedega jäime koju. Siiski ma kaua toas ei püsinud ja umbes viie-kuue paiku läksin õue jalutama. Nii mõnus kevadine ilm oli, et ei pidanud isegi jakki kaasa võtma.

Tahtsin tegelikult sellel teemal natukene rohkem kirjutada. Ilmselt oled märganud, et viimasel ajal on blogi ridade vahele jooksud sisse sõnad nagu: ''läksin jooksma'', ''käisin õues'', ''nautisin ilma'' jne.
Lugu siis selline, et ma olen hullult oma Eesti aktiivset elu igatsema hakanud ja püüan seda siis natukenegi muuta, et ennast uuesti paremini tunda. Isegi kui ma ei teinud mingit igapäevast trenni, oli liikumist minu praeguse eluga võrreldes ikka tunduvalt rohkem. Näiteks linnas jalutamine, koolist muusikakooli käimine, kehalise kasvatuse tunnid, mööda Eestit ringi reisimine, rahvatants, poes käimine ja üldse shoppamine väljaspool internetti. Siin on lihtsalt nii palju autoga liiklemist ja jala käin ainult kooli territooriumil. Isegi poodlema niisama ei satu - kõik vajalik tellitakse netist.
Mul on lihtsalt vaja midagi, mis õhtuks ära väsitaks. Jooksmine tegelikult toimis, aga sain aru, et see pole ikka päris minu teema ja niisama jalutamine mõjub paremini. Hea aeg oma mõtete mõtlemiseks ja teistest eemale saamiseks. Kusjuures ma olen siiani tänaval vaid paari teist inimest näinud vastu tulemas. Oma elu lihtsalt magatakse toas olles maha. Ma tõesti ei saa aru.
Tekkinud on igasuguseid tegevusi, mida ma teha tahaks, aga lihtsalt pole võimalusi. Näiteks rattaga sõitmine või ujumine. Ma isegi ei tea, et siin selliseid ujulaid oleks, kus igaüks käia saaks (nagu Eestis). Üldiselt tehakse seda koolis eraldi õppeainena või ostetakse pikemaajaline spordiklubi pilet. Muidugi on variant ka veeparki minna, aga see ilmselgelt näeks imelik välja. Aa ja muideks jõusaalis käimine on siin ülipopp - eriti just poisid. Tüdrukud käivad üldiselt seal endast pilte tegemas. Teate ju küll seda eputamist.
Niisiis ongi ainult kaks võimalust: kas ei tee midagi või oled mingi kõrgema taseme musklimees. Vahepealset reaalselt ei eksisteeri.

Siit siis väike hoiatus järgmistele USA vahetusõpilastele: lihtsalt arvestage sellega.



Peale jalutuskäiku sõin õhtust ja vaatasin üksi elutoas veidi telekat. Üritasin leida mingit huvitavat filmi, aga lihtsalt ei saanud sellega kuidagi hakkama.

20.2.16 laupäev

Cleaning weekend. Kes uus lugeja on, siis meil on kodus selline komme, et iga nädala tagant peame me õdedega ülemise korruse puhtaks küürima. See on ka ainus kohustus, mis meile kodus antud on ja kusjuures isegi selle peale tehakse nägusid. Võib-olla on asi lihtsalt vanuses - ei oska öelda.
Hommikul, kohe kui Audrey oma sõbranna poolt koju jõudis, jagasime ülesanded ära ja asusime koristama. Et asi ikka aus oleks, on meil on isegi mingi loosi stiilis kohustuste kotike, kust iga üks pimesi 3-4 pulka peab välja võtma. Mul isiklikult oleks täitsa ükskõik, kui ma kõik üksinda ära tegema peaks. Tehakse koristamisest nii suur number.
Sain sellega kiirelt valmis ning seejärel läksin õue isa aitama. Põhimõtteliselt oli ülesandeks puu ära pesta. Kõlas naljakalt alguses, aga tegelikult oli lugu selline, et sellel oli mingi haigus küljes.





Audrey võttis vooliku välja ja kõik koerad jooksid ruttu kuuti. Kusjuures see kuut on soojustatud. Jah, isegi koerad on ära hellitatud.


Peale õues olemist käisin pesus ja sättisin ennast valmis õhtuseks välja minekuks.
Läksime Larisa sõbrannale külla, sest tal oli sünnipäev. Selline pooleldi aia pidu oli, kuigi õues kannatas vaevu T-särgi väel olla.
Rääkisin peaaegu, et kogu aja seal ühe vanema naisega juttu, kes oli pärit Tšehhoslovakkiast. Ta oli alates sõjaajast mööda ilma reisinud ja nüüd elab pikemalt juba USAs. Päris põnev oli.
See sama naine oli küpsetanud ka mingeid koogikesi ja jälle meenus mulle Vastlapäev. No nii vastlakukli maitsega olid need.
Kodus tagasi olime umbes kümne paiku ja kuna olin ennast kogu õhtu halvasti tundnud (pea käis ringi), püüdsin võimalikult ruttu voodisse saada. Juhtus aga nii, et õde mängis minu toas kella poole üheni arvutis mingit mängu juba mitmendat korda.

21.2.16 pühapäev

Ärkasin natukene enne kaheksat ülesse ja läksin alla, et omale teed teha.
Seejärel vedasin tassi oma tuppa ja kirjutasin seda nautides natukene blogi. Laadisin üles ka palju pilte ja tegin telefoni vanadest tühjaks. Püüdsin kõik mõlupulgale mahutada, aga see oli täis. Õnneks aitas Google Drive hädast välja.
Kui all mingit liikumist kuulsin, läksin uurima. Ema oli hommikuselt jooksu tiirult tagasi tulnud (ta hakkas tegema mingit vormi saamise challenge'it).
Vaatasin õega all veidi ''Jääaja'' teist osa. Polnud varem seda inglise keeles näinud, nii võõralt kõlasid kõik tegelased. Isegi mõned naljad polnud päris samad.
Lõuna paiku kutsus isa mind ja Audrey't Homedepo'sse kaasa, et paar vajalikku asja aeda osta ja söögi poest ka läbi käia. Võtsime ka Princess'i kaasa. Kusjuures ma isegi ei tea, kas koerad on siin poodides lubatud või miks kusagil ühtegi märki ei olnud. Õnneks keegi pahandama ei tulnud.
Õhtul tulid Larisa vanemad ja õde perega külla, et koos õhtust süüa. Grilliti õues ja ema oli isegi Adrienne soovil krabi keetnud.
Mäletan nii hästi seda esimest korda, kui mingi suurem söömine meie pool toimus. Kõik näod olid võõrad ja tundsin ennast nii ebamugavalt. Imelik mõelda, et nüüd on kõik hoopis vastupidi.

5 kommentaari:

  1. Sellises keelekeskkonnas peaks keel juba täitsa suus olema. Mis keeles sa seal mõtled? :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures ma isegi ei tea enam. Vahel avastan end küll inglise keeles mõtlemast, aga pigem on see vist mingi eesti keele segu.
      Paremaks on keel kindlasti läinud, aga veel ei ütleks, et täitsa suus on. Eks igalühel on see erineva kiirusega ja mina olen muidugi see aeglasemat tüüpi keeleõppija, kuid enesekindlust on küll palju rohkem ja enam vigade tegemine nii palju ei kõiguta. Saan hakkama :)

      Kustuta
  2. Sellist riiki nagu Tšehhoslovakkia ei ole juba ammu. On kas Tšehhi või Slovakkia. Euroopa kaart -.-

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen täitsa teadlik jah, aga ega ajalugu ei muuda ja sünnitunnistusele minuteada uut riigi nime ei kirjutata, kui midagi muutuma peaks ;)

      Kustuta
  3. Wow, päris sõbralik kommentaar anonüümselt. Ise oled suht loll, kui aru ei saanud, et tegemist oli vanema inimesega, kes sündis siis, kui oli Tšehhoslovakkia. Ja nagu ka Kätrin ütles - sünnitunnistusel riiginime nüüd küll tagantjärgi muutma ei hakata. Chill :)

    VastaKustuta