laupäev, 20. veebruar 2016

Kuues kuu

Mingeid suuri muutuseid selle viimase kuu jooksul ma märganud ei ole. Kõik kulgeb ikka tavapäraselt. Püüan ennast siis jälle kokku võtta  ja midagi kirja pana. 

Keel

Nagu igal eelnevalgi kuul, kirjutan ka sel korral veidi keelelisest arengust.
Olen tähele pannud mingeid pisikesi asju. Näiteks ei tekita rääkimisega samal ajal millegi muuga tegelemine enam mingisugust pinget. Vabalt võin kuulata muusikat ja joonistada kui samal ajal kellegagi juttu ajan. Ja kusjuures see jutu ajamine on ka mul paremaks muutunud. Osalen rohkem vestlustes ja räägin pikemate lausetega. 
Mäletan veel, et esimestel kuudel olin alati hullult paanikas kui keegi midagi küsis või ütles ja ma aru ei saanud. See on ka nüüdseks täitsa ära kadunud.
Grammatikast nii palju, et vahel ikka viskab mingeid error'eid ja siis avastan ennast jälle Google'st infot otsimast. Punktid-komad on mul täiesti suvaliselt eesti keele reeglite järgi ja pole üldse olnud aega sellega tegeleda. Viimasel ajal on palju küsimusi tekkinud ka sarnase tähendusega sõnade erinevusest.
Tasapisi harjun juba mõttega, et ega seda keelt 100% selgeks ei saagi ja Eesti noorte tasemele jään ikkagi alla. Mine tea, ehk veel jõuan areneda selle nelja ja poole kuuga.

Kool

Tänu keelele on ka koolis palju kergemaks läinud. Hinnetest on isegi aru saada.
Üks asi, mis kindasti kaasa aitab, on see, et meie koolis on õpilaste kirjandi kirjutamise oskus üsna madal ja seda hakati nüüd paaniliselt muutma. Põhimõtteliselt näeb see välja nii, et absoluutselt igas tunnis kirjutame nüüd kirjandeid. Isegi kunstis, kooris, matemaatikas ja tantsimises.
Eesti ja USA koolide erinevusest veel nii palju, et koduseid töid antakse väga harva. Suurem töö tehakse ära klassis ja täiesti tavaline on saada ühe tunni jooksul mitu hinnet.
Hindamissüsteemist ka. Kui Eestis näiteks olid trimestrid või veerandid ja ühe sellise perioodi jooksul pidi saama igasse ainesse vähemalt kolm hinnet, siis siin on numbrid suuremad. Täpset arvu ei mäleta, aga keskmiselt tekib mul igasse ainesse kuue nädala jooksul 3-5 major grade'i (Eesti mõistes siis kontrolltööd) ja ligikaudu 15 minor grade'i.
Mina ise eelistan Eesti süsteemi. Vähem mingeid segaseid projekte, kiirustamist ja rohkem reaalset õppimist kui niisama aja raiskamist.

Sõbrad

Palju sellel teemal kirjutada ei ole, aga lihtsalt tahtsin aus olla ja natukene USAkatest taga rääkida.
Mul on küll kujunenud paar head sõpra, kellele saan rääkida peaaegu et kõigest, aga üldiselt on inimestega siin nii, et kõik on väga pealiskaudsed ja selliseid päris sõpru on jube raske leida.
Mis mind veel häirib: nad on feigid. Püütakse olla keegi teine ja käitutakse lapsikult. Ma ei oskagi kirjeldada paremini. Lihtsalt olen hakanud mõistma, kui kallid Eesti sõbrad mulle on. Väärtustan neid ikka palju-palju rohkem.

Pere

Tunnen ennast päris koduselt ja rohkem vabamalt. Teen mida tahan ja avaldan rohkem arvamust. Olgu selleks siis emaga munade praadimise üle vaidlemine või õdede peale hommikuti kurjaks saamine, kui nad liiga kaua vannitoas istuvad.
See ongi see, kui saad öelda, et oled päris pereliige. Nad on mulle tõesti nii armsaks saanud.

Ja nüüd jälle natukene lemmikmuusikat:




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar