pühapäev, 18. oktoober 2015

Homecoming

14.10.15 kolmapäev

Kogu kool tegi esimese viie tunni ajal testi. Igal klassil oli see erinev: üheteistkümnendikel koosnes see lugemisest, kirjutamisest ja matemaatikast. Matemaatika osa läks hästi, ülejäänud mitte nii väga. Seda tulemust läheb vaja, kui hiljem kolledžisse tahan minna.
Kuues, seitsmes ja kaheksas tund olid nagu tavaliselt.
Koju jõudes alustasin oma saksa keele projektiga. Pidime organiseerima ekskursiooni Saksamaale koos lennugraafiku, hotelli, erinevate tegevuste jne. Tegelesin sellega peaaegu 4h ja seepärast ei saanud Larisa'ga poodi kaasa minna ja Audrey võrkpalli trenn jäi ka vahele.


Kui valmis sain, jõudis Danny koju ja läks ka Audrey trenni vaatama. Me Adrienne'ga olime kahekesti kodus.

15.10.15 neljapäev

Tantsu klassi ajal läksime staadionile homecoming'u proovi vaatama. Õigemini pidime minema, sest kuna õues oli liiga palav, otsustasime tagasi minna ning veetsime selle tunni illegaalselt cafetetia's.
Iga lõunapausi ajal müüdi seal homecoming'u teemalisi T-särke. Otsustasin endale ka ühe osta. Läksin siis Evelyn'iga sinna laua juurde ja küsisin, mis suuruseid neil on, palju maksavad jne. Vastuseks sain: ,,Ooooh, do you have an accent?" (-Welll nope, I'm just trying to be cooler than y'all). Rääkisime siis veidi vahetusõpilaseks olemisest ja Eestist - nagu ikka.



Saksa keele tunnis esitasime oma projekte ja see oli üliveder, et pidime seda inglise keeles tegema. Üldse on see viis keele õppimiseks siin nii erinev.
Viimase tunni ajal selgus, et need homecoming'u piletid, mis me mõni päev tagasi ostsime, on valed. Nad andsid meile kogemata tavalise mängu piletid. Õnneks saime sellega korda ja nad kirjutasid lihtsalt midagi meie piletitele, et ikka sisse pääseksime.

16.10.15 reede

Terve päev üks suur kellade helin üle kogu kooli. Peaaegu, et 2/3 õppilastest kandsid mum'e. Mõned olid ikka väga ekstreemsed ja suured, sest inimesed kulutavad nende tegemisele sadu dollareid. Minul sellega tegelemiseks aega ei olnud. Ma ei oskagi rohkem sellest traditsioonist midagi rääkida. Google aitab hädast välja:


Inglise keele tunnis pidime tegema luuletuse toetudes Whitman'i ja Emily Dickinson'i luule tunustele. Minu oma nägi välja selline:

Like a bird - you are flying.
Weak and hopeless - but still trying
And if you're thinking: "No more longer!"
Try - 'cause trying makes you stronger.

Iga tund oli sel päeval 5min lühem ja selle arvelt toimus pep rally (Mis see veel on??).


Mõnda aega tagasi tellisime netist American Eagles'i teksapükse ja juba kolm päeva hiljem jõudsid need kohale. Kartsin (juba teist korda leian ennast mõtlemast, kas see on "kartsin" või "kardsin"), et need ei sobi mulle, aga istusid perfektselt. Eestis ei julgenud ma kunagi selles kindel olla. 
Lisaks oli ema mulle sealt ka ühe kampsuni ostnud, mida nimetas varajaseks jõulukingiks. Thanks, Larisa!
Õhtul võtsid Evelyn ja Salma mind peale ja sõitsime kooli homecoming'u mängule.




Tagasi koju jõudes avastasin, et Alexis oli mulle sõnumi saatnud, et kas olen ka staadionil jalgpalli vaatamas, aga noh siis oli juba liiga hilja, et vastata.
Kokkuvõttes oli lahe üritus, kui välja arvata, et meie kool kaotas (again!).

17.10.15 laupäev

Ärkasin vara, sest uni läks ära ja pidime Larisa'ga mulle kingi otsima minema. Ilmselgelt jäin sellega hiljaks, kuna homecoming dance toimus juba sel samal õhtul. Tuli välja, et Audrey'l oli mäng ja poodi läksime alles peale seda.


Õnneks leidsime jalanõud ja sain hakata ennast valmis sättima. Meile tuli ka Sydney, sest tahtis, et Larisa talle meigi ja soengu teeks. Vahepeal sõidutas mind tema isa Evelyn'i ja Salma juurde, et seal pildid teha saaksine ja kui kell 7 sai, viis nende tädi meid kooli.


Seal oli väga lõbus ja sai palju tantsitud. 
Üks sõber saksa keele klassist kutsus mind tantsima, aga ta ei tajunud väga rütmi ning piisas ainult pilgust Salma ja Evelyn'i poole ning vabandasin ennast vetsu minekuga välja.




Peale kella kümmet jõudsin tagasi ja avastasin, et kedagi pole kodus. Seejärel text'isin emale, et kus nad on ja ta vastas, et Eestis. Huumor. Lisaks küsis ta, kas olen näljane ja loomulikult oli minu vastus jah.


Kui nad koju jõudsid, olid nad mulle midagi kaasa toonud. Sõin ja läksin seejärel magama, sest olin väsinud.

18.10.15 pühapäev

Minu hommik algas alles kell 11. Meil oli külas Larisa sõber oma väikse lapsega, aga nad läksid juba tunni aja pärast ära.
Selleks päevaks mingeid plaane ei olnud. Tegin koduseid töid, koristasin ja lihtsalt puhkasin.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar