esmaspäev, 31. august 2015

Esimene koolipäev

23.08.15 pühapäev

Esimest korda proovisin seda populaarset ice tea'd, mida Texases kõik joovad (maitseb nagu suhkruvesi jääga). 
Ilmad on meil soojad. Õhtul, kui päike pilve taha läks, saime lõpuks ujuma minna. Jah, päiksega on liiga kuum, et väljas olla.
Siin on basseinid jaotatud tänavate (?) kaupa ja meie oma asub kohe naabrite kõrval, seega on võimalus seal igal hetkel käia.
Peale meie tulid ujuma veel mõned, kellega juba tuttav olin.


Hiljem vaatasime üle kooliriided ja panime binder'isse kõiksuguseid vajalikke asju kooli jaoks (paberit, pliiatseid, highlighter'eid jne). 
Kell 10 läksime magama.

24.08.15 esmaspäev

Äratuse panin endale kella poole seitsmeks, aga üleval olin millegi pärast 10 minutit varem. Ärevus võib-olla.
Kui alla läksin oli Larisa hommikusöögi teinud (pannkoogid ja muna) ning läinud Audrey't kooli viima.
Enne, kui meie kord oli, tuli siia host ema õe tütar, kellega koos Larisa meid kooli sõidutas.


Kool algab iga päev kell 9:05 ja lõppeb 4:20. Kõik tunnid on sama pikad (kaasaarvatud lunch) - 50min. 


Kooli jõudes saatis Larisa mind veidi, kuni üks naine tuli. Ta juhatas mind õigesse klassi. 
Kooli ala on väga-väga suur ja vahetunnid ainult 5 minutit pikad. Ma peaaegu, et jooksen ühest klassist teise ja ikka kuulen kella koridoris.



Minu esimene tund oli english. Õpetaja oli tore ja nagu Eestiski, me esimesel päeval kohe midagi ei õppinud. Lihtsalt tutvusime.
Kui USAsse jõudsin, pidin veel valima ühe aine, mida tahan ja võtsin saksa keele - see on mul teine tund. Nad arvasid, et pole seda varem õppinud ja panid mu esimesse rühma, aga ma tahan selle ikkagi raskema vastu vahetada.
Kolmas tund oli dance ja selle leidmisega oli kõige raskem. Küsisin kokku viielt-kuuelt inimeselt, kuhu ma minema pean, kuni lõpuks ühe eksleja veel leidsin. Jäime koos hiljaks. Hiljem tuli välja, et me polnudki ainukesed, sest puudu oli veel umbes 8 inimest. Istusime koos maha ja rääkisime juttu. Ka tema polnud Texasest pärit (kolis siia hiljuti). Nimi: Raven.



Kuna peale tantsu klassi oli lõuna, polnud kaaslase leidmisega probleemi ja sõin koos Raven'iga. Meiega liitus veel üks tüdruk oma sõbraga, kes mõlemad on senior'id (12th grade).



Kui söödud saime, läksime kõik laiali. Minul hakkas algebra. Õpetajaks on üks hea huumorisoonega mees, kes lasi terve tunni endalt küsimusi küsida. See meenutas mulle veidi ühte bioloogia tundi Eestis, kui meelega õpetajat küsitlesime, et tööd ei peaks tegema. Siin oli pigem vastupidi. Õpetaja sundis õpilasi küsima. Ta istus laua peal ja kõikus sellega. Terve aja hoidsin hinge kinni ja lootsin, et ei kuku.
Peale seda algas füüsika. Selles tunnis ma enam jälgida ei suutunud, sest olin liiga väsinud. Füüsika oligi ainuke tund, kus me kohe tööle hakkasime. 
Meie ülesanne oli moodustada grupid ja ehitada legodest midagi, mille juhendi paberile kirjutama pidime. Mina olin koos kahe tüdrukuga, kes tundusid Aasia päritolu ja rääkisid hispaania keelt vahepeal omavahel.
Eelviimane tund, kui seda nii nimetada saab, oli koor. Seal oli palju rahvast ja mängisime samuti tutvumismänge.
Seni oli tore kui hääled lahti laulsime. Tüdruk minu kõrval (Abby- üks neist, kellega koos lõunatasin) laulis nii mööda. Huvitav, mida ta mõtles, kui omale koori valis. Juhendajad on õnneks lahedad ja ootan väga järgmisi tunde.
Viimane ja ainus tund, kus ma ennast lollina tundsin, oli USA ajalugu. Meile jagati laudade peale mingid sedelid sündmustega, millest mul polnud aimugi ja pidime need õigesse järjekorda panema. Ma ei tea USA ajaloost mitte midagi ja mu lauakaaslane polnud ka just parim. Lõpuks tuli õpetaja appi ja me kaldusime teemast hoopis kõrvale ja rääkisime Eestist. Muideks, ta kannab erinevaid sokke ja vahel on klassis üldse paljajalu.
Aga sellega päev ei lõppenud. Nüüd algas kõige olulisem osa. Kuidas ma saan koju? 
Larisa ütles, et ta tuleb auditooriumi juurde, aga mul polnud õrna aimugi, kus see on. Seega käisin ringi ja küsisin iga nurga pealt, kuhu edasi minema pean. Õnneks jõudsin õigeks ajaks kohale.


Suurema osa õhtust veetsime köögis laua taga ja jagasime muljeid koolist. Minul läks vist kõige paremini, sest teised olid kurvad, kuna neil polnud paljudes tundides ühtegi sõpra/tuttavat. Ma lihtsalt ei osanud sellest puudust tunda, kuna olen juba harjunud võõraste nägudega.
Kokkuvõtvalt oli päev väga väsitav.

25.08.15 teisipäev

Sel hommikul jõudis mulle lõpuks kohale, et veedan siin terve aasta.
Kooli jõudes oli tuju juba parem ja nägu rõõmsam ning see päev möödus kiiresti.
Saime omale locker'id tantsu klassi jaoks ja tegin luku esimese korraga lahti! (Kõigil järgmistel kordadel ebaõnnestusin.)
Koridoride peal küsisin abi vaid kaks korda. Kõik muu oli enam-vähem sama, mis eelmisel päeval.
Õhtul käisime Larisa ja Danny võrkpalli mängu vaatamas, aga teine tiim ei ilmunud kohale ja seega lükkus see hilisemaseks, nii et meid viidi koju.


26.08.15 kolmapäev

Tasapisi tekib rutiin ja nii nagu Eestiski, on hommikul see kohutav tunne, et pean ärkama ja kooli minema.
Esimeses tunnis lugesime lõpuni ühe loo, mille kohta pidime töölehe täitma.
Saksa keeles õppisime tähestikku (endiselt algajate rühmas).
Tantsu klassi oli esimest korda vaja kaasa võtta riided ja me alustasime treenimisega. Hea, et selle tunni valisin, sest Dance ongi hetkel mu lemmik.
Peale tantsimist on mul lõuna ja selle veetsin jälle koos Raven'iga (freshman) ja kahe senior'iga - ehk sama seltskond, mis eelmisedki korrad. 
Sel päeval ma kodust sööki kaasa ei võtnud, vaid ostsin koolist. Meil on siin palju pisikesi kohvikutaolisi kohti - selahulgas ka Starbucks (oluline fakt).


Sain ka esimese kodutöö, mis oli ajaloos. Kuna mu kool on suur, siis koheldakse mind samamoodi nagu teisigi õpilasi, millest on kahju, sest keelega on päris keeruline hakkama saada. Üks põhjus, miks väiksemad koolid paremad on.
Peale minu on koolis veel vaid üks vahetusõpilane, aga teda ma veel kohanud ei ole. Tegelikult ei olegi mul väga lootust teda nende tuhandete seast leida.
Õhtul tegime cupcake'e ja vaatasime Hunger Games'i, sest ma olin ainuke, kes seda ikka veel näinud polnud.
Seejärel käisin pesus ja läksin magama - nagu ikka.

27.08.15 neljapäev

Ärkamine on päeva kõige hullem osa. Nendel hetkedel on motivatsioon null. Koolipäeva hommikud on ainsad, mis mind Eestile mõtlema panevad. Mitte, et ma tagasi kodumaale tahaksin - veel mitte - aga igatsen mugavustsooni.
Päev möödus nagu ikka: ärkasin seitsme-kaheksa paiku ja Larisa viis mind, Adrienne'i ja Sydney't kooli.
Lõpuks ometi oli kooris minu kord oma häält testida. Sain aru kui väga ma sellest puudust tundsin - laulmisest, hääleharjutustest. 
Küsiti, kas mängin ka mõnda instrumenti ja loetlesin need ette. Seepeale visati ette triibuline leht täpikestega ja pidin selle klaveril ette mängima. Endalegi üllatuseks tuli see mul välja. Juhendaja oli kõigest väga vaimustuses ja mind paigutati ümber ehk tõsteti kahe taseme võrra üles poole - koori, kus on vaid parimad (ainult seniori'd ja mõned juunior'id). Olen uues klassis vist kõige noorem.
Koju jõudes leidsin oma voodilt riided ja jalanõud tantsu klassi jaoks. Aitäh host mom!


Õhtul vaatasime jälle Hunger games'i ja vedelesime niisama.

29.08.15 reede

Ma ei tea, mis nende ärkamistega on. Magama minnes on tuju alati nii hea ja hommikul kõik jälle tagurpidi. See päev oli eriti kohutav - just algus.
Lõpuks ometi sain oma muudetud schedule'i kätte (endiselt german 1) ja tuli välja, et lunch on alates esmaspäevast 5th period, mis tähendab, et pean leidma uued lõunatamise sõbrad. Lisaks muutus veel algebra õpetaja ja ajaloo period. Kõik see vaid koori muutumise tõttu.
Lõpuks ometi tegin ära ka ID ja rääkisin saksa keele taseme muutmisest, mis toob endaga kaasa uue tunniplaani muutuse. Eks näis, mis saab.



Peale kooli oli tunne, et lähen õnnest lendu, kuna finally jõudis kohale nädalavahetus ja neid päevi ootasin terve viimase kuu...

2 kommentaari:

  1. Teil on koolis Starbucks... Täitsa lõpp kuidas ma oma caramel frappuccinot igatsen. See, et sul hommikuti tuju nii null on - mul oli sama ja kuna tuju oli nii null, siis see 10 kuud tundus pea iga hommik täieliku katastroofina. Ma hakkasin kõrvaklappidest muusikat kuulama, siis oli parem ja ükskord läheb see üle ka, nii et pole hullu :D
    Liitu mingi tiimiga, siis on ka parem enesetunne kooli minnes ja saad rohkem tutvusi. Ole tubli!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muidu polekski midagi viga, kui kooli ei oleks. Arvan, et asi on lihtsalt selles, et ootused olid teised. Aga püüan üle olla.
      Lisaks tavalistele tundidele on mul ka tantsimine ja koor, mis aitavad positiivsemalt suhtuda.
      Saan hakkama! :)

      Kustuta